Galway Kinnell: Püha Franciscus ja emis
Pung
käib kõigi asjade kohta,
ka nende, mis ei – õitse,
sest iga asi õitseb, sisimas, eneseõnnistusest;
siiski on aeg-ajalt vaja
asjale taas tema võlust vesta,
panna käsi
lille laubale
ja taas öelda talle sõnades ja puudutuses,
kui võluv ta on,
kuni ta õitseb jälle, sisimas, eneseõnnistusest;
nagu Püha Franciscus
pani käe emise krimpsus
laubale ja andis emisele sõnades ja puudutuses
maa õnnistuse, ja emisele
meenus kogu ta priskes pikkuses
maisest kärsast läbi
sulbi ja roka spirituaalse sabarõngani välja,
turja turritavast teravusest
alla läbi murtud suure südame
kuni ehedalt piimja siniuneluseni purskumas ja pritsimas
neljateistkümnest nisast neljateistkümnesse lutsivasse suusse:
emise pikk täiuslik võlu.
Tõlkinud Airi Looman
Tõlkinud Airi Looman (tema luulerajad: http://liivaterakarbis.blogspot.com/)
Originaal: https://www.poetryfoundation.org/poems/42683/saint-francis-and-the-sow